Metssiga
Sus scrofa

Vn kaban
ingl wild boar (wild hogs e. wildhogs on nagu isasemat sorti)
sm villisika
Tunnused:koduseast saledam ja kõrgemate jalgadega,värvuselt tume
Pikkus:110-200 cm
Kaal:70-250 kg
Elupaik:niiskemad sega- või lehtmetsad,võsad,kultuurmaastike servaalad
Toit:peamine taimne toit,loomadest suuremad selgrootud ja väiksemad selgroogsed
Tavaline kõikjal Eestis

Võrreldes koduseaga,on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega. Keha on kaetud mustjate harjasjate karvadega. Isasloomal ehk kuldil on kihvad. Need asetsevad suus nii,et ülakihvad alakihvade servi hõõrudes neid pidevalt teritavad. Piki sajandeid metssiga Eestis ei olnud. See looma liik asustas Eesti 20. sajandi esimesel poolel. Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht- ja segametsi. Suviti meeldib talle lesida sealsetes mudalompides. Lombis kümmeldes vabaneb loom karvades elavaist parasiitidest. Talvel ei suuda metssiga sügavas lumes kuigi laialt ringi liikuda. Siis püsib ta paikades, kus on rikkalikumalt toitu ja kus tuhnimiseks leidub külmumata pinnast. Niisugused kohad on näiteks jõgede ja teiste veekogude kaldad,kus leidub pilliroo ja muude kaldataimede juuri. Nüüdne metssigade küllus meie maal poleks võimalik,kui neile ulukeile talvel lisasööta ei antaks. Söödakoht on sagedamini suurte kuuskede all,kus lund vähe. Jahimehed viivad sinna metsseale kartuleid,viljapuhastusjäätmeid ja muud söödavat. Kevadel,suvel ja sügisel tuhnib metssiga endale toiduks taimede juuri ja juurikaid,putukate vastseid ja muid loomakesi. Ta sööb ka hiiri,konni,lindude poegi ja mune,samuti mitmesuguseid rohelisi taimi ja tammetõrusid. Kevaditi käib ta põllul kartuleid üles tuhnimas. Leidnud mõne korjuse,ei ütle metssiga äraka sellest. Aprillis ehitab emis padrikusse okstest,kulust ja samblast pesa. Seal sünnib talle 5-6 põrsast. Esimestel elukuudel on nad triibulised. Selline muster on neile kaitsevärvuseks,nii nagu tähniline muster metskitse talledel. Talveks ühinevad mitme pere noored ja täiskasvanud ühisesse karja. Lumes liiguvad ees vanad ja tugevad emised,keskel noored ja taga jälle mõned vanaloomad. Metssigu on Eestis olnud viimastel aastatel ligi
11 000. Metssea ainsaks tõsiseks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Huntide arvukuse tõus ikka kaasa toonud metssigade arvukuse languse. Mets sea põrsaid ohustab ka ilves. Metssiga võib tekitada põldudel tähelepanuväärset kahju,süües kartuleid,teravilja ja teisi põllukultuure. Inimest on metssiga rünnanud haruharva:kuldid näiteks siis,kui nad on saanud haavata,või emised siis,kui ohustatakse nende põrsaid. Metssiga on meil oluline jahiuluk.